Neeldumist

Neeldumist ehk neelamist on närvisüsteemi ja lihaste koordineeritud protsess, mille käigus toidukillu või vedelik liigub suust kurku ja söögitorusse ning hingamisteed jäävad kaitstuks. Protsessi eesmärk on ohutu ja tõhus toiduaine liikumine läbi söögitoru ning samal ajal hingamisteed kaitstuna. Neelamine sõltub suust, keele, huulte ja neelu lihaste koostööst ning ka ajutisest refleksist ning seejuures osalevad närvisüsteemi erinevad kesk- ja perifeersed osad.

Protsessi kirjeldatakse sageli kolmes faasis. Esimeses faasis valmistatakse toit ette suus ja suunatakse seejärel kergelt neelamiseks; teises faasis sulgeb kõri hingamisteed ning neelamisel juhitakse toit turvaliselt edasi neelu kaudu söögitorru; kolmandas faasis liigub toit söögitorus peristaltiliste ehk järjestikeste lihaste kokkutõmmetega allapoole maosse. Närvisüsteemi kahjustuste või ealistumisega võib neelamisprotsess muutuda ning tekkida düsfaagia ehk neelamisraskused.

Düsfaagia põhjused hõlmavad neuroloogilisi haigusi (nt insult, Parkinsoni tõbi, dementsus), pehmete kudede kahjustusi, vananemist, üleküllust ning mõnikord ravimeid. Sümptomiteks võivad olla köha või lämbumisrünnak toidu allaneelamisel, toidu tundmine kurgus või toidu regurgiteerimine.

Diagnoosimine hõlmab kliinilist hindamist ja spetsialiseeritud uuringuid, näiteks videofluorosoopiline neelamise uuring (VFSS) või neelamisendoskoopiline hindamine (FEES). Ravi keskendub toitumise ja toitumisstrateegiate kohandamisele ning neelamisharjutustele, mida viib läbi logopeed. Erialane juhendamine aitab vähendada aspiratsiooni riski ja parandada neelamisfunktsiooni.