Määrsõnalised

Määrsõnalised on grammatiline kategooria Eesti keeles, mis hõlmab sõnu ja lausete osi, mis täidavad määrsõna ehk adverbiaalse funktsiooni. Need võivad olla üksikkõned sõnad (määrsõnad) või mitmepalgalised väljendid (adverbiaalsed fraasid), mis osutavad lauses ajale, kohale, moele, varjatud astmele või negatsioonile ning mille eesmärk on täpsustada predikaali, omadust või muud lause osa.

Kasutus ja funktsioonid. Määrsõnalised täidavad adverbiaalseid rolle lauses, vastates küsimustele kuidas, kus, millal, kui palju ja millise hinna. Nad võivad muuta tegusõna (kuidas tehti?), omadust (kui palju tuli), või isegi kogu lauset (kuigi harva). Adverbiaalsed väljendid võivad olla nii ühe sõna moodi (määrsõnad) kui ka mitmepalgelised fraasid, näiteks prepositsiooniga ühendatud nimed või muud väljendid, mis annavad lisainfot lause kohta.

Moodustamine ja vormid. Määrsõnalised võivad moodustuda mitmel viisil. Enamik adverbe moodustub sõnajuure muutmise teel (näiteks sõna lõppudega -sti või -lt), mis näitab käitumise või omaduse viisi ning teeb sõnast adverbi. Lisaks on levinud mitmepalgalised adverbiaalsed fraasid, mis koosnevad prepositsioonidest ja nimedest või tegusõnadest; need väljendavad aega, kohta või suunda, näiteks hommikul, seal, väga varakult, pärastlõunal ja nii edasi.

Näited. Ta jookseb kiiresti (määrsõnaline vorm, moel viisil). Hommikul oli ilm selge (aeg). Seal on vaikne (koht). Väga huvitav (astme määratlus). Pärastlõunal saabub rong (aeg). Adverbaalsed väljendid võivad ka koosneda mitmest sõnast, näiteks koos temaga või ilma temata, ning täiendavad lausest teavet.

Seos keeleteaduses. Määrsõnalised on oluline osa keelest, kuna nad muudetavad või rõhutavad tähendust, annavad lausele ajastus ja ruumi ning vahendavad kõnekujundust. Eestis uuritakse nende eristatavust, paigutust lauses ja vormiliste muutuste variatsioone osadena suuremast adverbiaalse süsteemist.