Multilateraalsed

Multilateraalsed on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks rahvusvahelisel tasandil toimuvat koostööd või kokkuleppeid, mis hõlmavad kolme või enam riiki või osapoolt. Sõna viitab mitmepoolsele läbirääkimisele ning erineb nii kahepoolsetest (bilateraalsed) kui ka piirialastest või piirkondlikest kokkulepe test.

Multilateraalse koostöö vormid võivad olla lepingud, konventsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Neid kasutatakse selleks, et ühtlustada reegleid, standardeid ja praktikaid ning lahendada ühisprobleeme. Näited on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ning mitmesugused rahvusvahelised kliimalepped (nt Kyoto/Paris), looduskaitse konventsioonid (CITES) ja inimõiguste kokkulepped. Mõnikord on tegemist globaalsete mehhanismidega, mõnikord piirkondlike blokkidega (nt Euroopa Liit, ASEAN); oluline on, et osalejaid on mitu riiki ja otsused tehakse koostööl põhineva menetlusega, tavaliselt konsensuse või enamuse alusel.

Eelised hõlmavad laiemat legitiimsust ja ressursside jagamist, standardite ühtlustamist ning võimet reageerida üleriiklikele väljakutsetele nagu kaubandus, keskkond ja julgeolek. Multilateraalsed mehhanismid võivad vähendada ebakindlust, soodustada koostööd ja pakkuda kõigile osapooltele võrdsed kohustused.

Väljakutsed on aeglane otsustusprotsess, vetoõigus ja riikide vahelised huvide konfliktid, mis võivad takistada kiired reaktsioonid. Globaliseerumise ning riiklike huvide tugevnemise taustal on multilateraalse koostöö roll püsinud oluline, kuid selle toimimine sõltub osapoolte suutlikkusest leppida ühistes raamides.