Molekulide

Molekulid on kahe või rohkemat aatomit keemiliste sidemete abil ühtseks keemiliseks ühikuks seotud juhtumid. Nad on tavaliselt elektriliselt neutraalsed ja moodustuvad peamiselt kovalentsetest sidemetest, kus aatomid jagavad elektrone. Molekulid võivad olla lihtsad (nt O2, CO) või polüatomilised (nt H2O, NH3, CH4), ning nende koostist näitab molekulaarkuju.

Struktuuri osas on molekulid kolmemõõtmelised või tasapinnalised ning nende ruumiline geomeetria määrab sidemete tüüb ja nurkide suuruse. VSEPR-teooria abil prognoositakse tavaliselt, milline on ligikaudne kuju. Sidemete pikkus ja tugevus ning aatomite vaheline paigutus annavad molekuli omaduste, näiteks keemilise aktiivsuse ja reaktiivsuse.

Omadused ja jõud: molekulidevahelised jõud (dipool-dipool, vesiniksidemed, Londoni dispersionijõud) on tavaliselt kergemad kui keemilised sidemed, kuid nad mängivad suurt rolli ainetes oluliste omaduste, nagu sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja lahustuvus, määramisel. Molekulid võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes faasis ning nende käitumine sõltub nii sisemistest sidemetest kui ka välisest energiast.

Klassifikatsioon: lihtmolekulid (nt O2, N2, CO) ja polüatomilised molekulid (nt H2O, CO2, CH4). Heteroatomiliste molekulide puhul on aatomite liigid erinevad; homogeensetes molekulides võivad olla vaid ühe tüüpi aatomid.

Näited hõlmavad vett (H2O), süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), hapnikku (O2) ja lämmastikku (N2). Molekulide mõistmine on keskne keemias, bioloogias ja materjaliteadustes.