Modulatsiooniviisina

Modulatsiooniviisina tähistab meetod, mille abil infosisu kantakse edasi sidekanalile, muutes kandja signaali omadusi. Modulatsioon võimaldab kujundada sobiva sagedus- ja ajaspektri, suurendada edastatava teabe mahtu ning parandada vastupidavust tausthäälele ja muudele häiredele. Modulatsioonid jagunevad analoog- ja digitaalseks ning võivad olla ühe- või mitmekarjalised.

Analoogmodulatsioon hõlmab kandja omaduste otsest muutmist: amplituudi (AM), sageduse (FM) või faasi (PM) muutmist. AM muudab teabe amplituudi, FM muudab sagedust ja PM faasi. Nende meetodite puhul on häirete mõju erinev: AM on sageli haavatavam müra suhtes, FM ja PM võivad olla vastupidavamad teatud kanalitingimustes.

Digitaalsed modulatsioonid kasutavad binaar- või mitmeasemelisi tasemeid, et esindada infot. Näited on amplitude shift keying (ASK), frequency shift keying (FSK), phase shift keying (PSK) ja quadrature amplitude modulation (QAM). Need võivad olla M-ary, mis tähendab, et üks sümbol kannab mitut bittide järjestust. Digitaalsed modulatsioonid võimaldavad suuremat edastusmahtu ja paremat kontrolli kanali kohta, kuid vajavad suuremat täpsust sünkroonimisel ja tavaliselt suuremat võimsust.

Modulatsioonide klassifikatsioon hõlmab analoog- vs digitaalmodulatsiooni ning ühe- vs mitmekarjalisi meetodeid (nt OFDM). Rakendused hõlmavad raadiosidet, televisiooni, mobiilside- ja Wi-Fi-süsteeme ning satelliitsidet. Olulised kujundusfaktorid on spektriline efektiivsus, vastupidavus häiretele ja süsteemi võimsusnõuded.