Modulatsiooniliik

Modulatsiooniliik ehk modulation type on mõiste, mis kirjeldab, kuidas informatsioon esitatakse kandja signaalil. See määrab, millise kandja omaduse kaudu sõnumi väärtused esitatakse ja kui efektiivne see on teatud sidekanalis.

Analoogmodulatsioon hõlmab kandja omaduste muutmist pidevalt vastavalt modulaatori sisendile. Amplituudmodulatsioonis (AM) muutub kandja amplituud, sagedusmodulatsioonis (FM) kandja sagedus ning faasmodulatsioonis (PM) kandja faas. AMil on lihtne toiteallikaga süsteemides, kuid vastuvõtja mürale vähem vastupidav; FM pakub paremat müraeristatavust ja kvaliteeti, kuid käitub sagedusnõudlikult; PM sarnaneb FM-ile täpse faasi muutumise kaudu.

Digitaalne modulatsioon kasutab diskreetseid kandjoolekuid, et esitada bittijadasid. Levinumad vormid on amplitude shift keying (ASK), frequency shift keying (FSK), phase shift keying (PSK) ja kvadratuurne modulatsioon (QAM), mis kombineerib amplituudi ja faasi muutused. Kõrgemate järkude QAM ja M-PSK võimaldavad suuremat andmeedastuskiirust sama baidide arvu puhul. Lisaks on olemas difeerentse ja kontuursed variandid ning tehnoloogiad nagu OFDM, mis jagab signaali mitmeks alamkanaliks ning kasutab erinevaid modulatsiooniliike.

Modulatsiooniliik mõjutab nii kaabli- või õhukanali ribalaiust, energiasäästlikkust ja vastupidavust müra suhtes. Üldiselt valitakse modulatsioon õige tasakaalu saavutamiseks kiiruse, raadiolainete leviku ja kaasneva mürataset aras.