Mittepositsioonarvusüsteemid

Mittepositsioonar arvutusüsteemid, tuntud ka kui mitte-kohapõhised või mitte-kordinaatide arvutussüsteemid, on arvutussüsteemid, kus numbri väärtus ei sõltu selle asukohast ehk positsioonist. Vastupidiselt positsioonarvude süsteemidele, kus sümboli väärtus muutub sõltuvalt selle asukohast (näiteks kümnendkuhje 123 puhul on 3 ühed, 2 kümneid ja 1 sada), on mittepositsioonar süsteemides iga sümboli väärtus fikseeritud ja sõltumatu tema asukohast.

Klassikaline näide mittepositsioonar arvutussüsteemist on Rooma numbrite süsteem. Rooma numbrite puhul on sümbolitel nagu I (üks), V (viis), X (kümme) jne. alati sama väärtus, olenemata nende järjekorrast. Erandid esinevad siis, kui väiksema väärtusega sümbol asetatakse suurema väärtusega sümboli ette, mis tähendab lahutamist (näiteks IV tähendab 4, mitte 6). Kuid üldiselt ei sõltu sümboli väärtus tema positsioonist nagu näiteks positsioonarvudes.

Teine näide on Egiptuse hieroglüüfid, kus erinevad sümbolid esindasid kindlaid arvväärtusi, näiteks kepikene ühte, veesilm kümmet, ja konn sada. Numbrite kirjutamiseks korrati vastavaid sümboleid vastavalt vajadusele. Need süsteemid olid praktilised oma aja jaoks, kuid arvutuste tegemine neis oli sageli keerulisem ja aeganõudvam võrreldes tänapäevaste positsioonarvude süsteemidega.