hieroglüüfid

Hieroglüüfid on antiik-Egiptuse kirjasüsteem, mis kasutas kombineeritult piktogramme, ideogramme ja foneetilisi märke. Seda süsteemi kasutati peamiselt religioossetel ja ametlikel eesmärkidel, kaunistades templite, haudade ja monumentide seinu ning esemeid. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende mõistmine nõudis spetsiifilisi teadmisi, seega olid need algselt kasutusel peamiselt preestrite ja kirjatundjate hulgas.

Kirjasüsteemi nime "hieroglüüf" päritolu on kreeka keelest, kus "hieros" tähendab pühja ja "glyphein" tähendab uuristama või graveerima. Egiptlased ise nimetasid oma kirja "medu netjer", mis tähendab jumalate sõnu. Hieroglüüfid olid kasutusel enam kui kolm aastatuhandet, alates umbes 3200 eKr kuni 400 pKr. Aja jooksul arenesid välja ka teised kirjasüsteemid, nagu hieraatiline ja demootiline kirja, mis olid kiiremad ja lihtsamad igapäevases kasutuses.

Hieroglüüfide dekodeerimine oli sajandeid kadunud kunst. Nende saladus avati lõplikult 19. sajandil tänu Jean-François Champollioni tööle, kes dešifreeris Rosetta kivi abil seda kirjasüsteemi. Rosetta kivil on sama tekst kirjutatud hieroglüüfides, demootilises kirjas ja kreeka keeles, mis võimaldas Champollionil seoseid luua ja hieroglüüfide tähendusi mõista. Tänapäeval on hieroglüüfid oluline allikas Vana-Egiptuse ajaloo, kultuuri ja uskumuste uurimiseks.