Mittefiniitvorm

Mittefiniitvorm on termin, mida kasutatakse Eesti grammatikas, et kirjeldada verbi vorme, mis ei märgi isikut, arvu ega finite asendit ajaliselt ja kõneviisilt. Sellised vormid ei saa moodustada lause peamist predikaati iseseisvalt ning neid kasutatakse sageli komplekssete lausete koostisosadena, täiendustena või omadussõnalistena ning adverbiaalsete tähendustega.

Mittefiniitvormide peamised tüübid

Infinitiiv ehk infinitiiv on alusvorm, mis väljendab tegevust üldiselt ilma ajaga seotud subjekti. Näiteks: lugeda, sööma. Eestis kasutatakse infinitivi sageli pärast teisi tegusõnu mõtte- või taotlusperioodides, näiteks lauses Ma tahan lugeda või Ta läheb sööma.

Tegusõna omadusena esinevad osad- ja tegusõna omadused ehk participlid. Kaitsed näited hõlmavad:

- Käes oleva tegevuse kirjeldusena kasutatav present‑active participle, näiteks kirjutav mees, mis annab omadussõnalise pärandi.

- Mineviku või passiivse tähendusega participlid, näiteks kirjutatud raamat (passiivne minevik, tehtud tegu).

Adverbiaalne participle ehk tegutsemine, mis väljendab aega või viisi, kasutab sageli vormi nagu kirjutades, lugedes. Näide: Ta lõpetas töö, kirjutades.

Funktsioon ja kasutus

Mittefiniitvorme kasutatakse lausega seotud tähenduste, näiteks eesmärkide, ajalise järjestuse või omaduslausete moodustamisel. Infinitiiv ja participlid võivad модifitseerida subjekti või objekti ning ühendada teisi teeneid ilma isikuma ja ajata. Need vormid on olulised eestikeelses kirjanduses ja kõnes, et luua pikkemaid või mitmetähenduslikke lausete osi ning täpsustada sündmuste või omaduste seoseid.