Mittefiktsiooni

Mittefiktsioon on kirjanduse ja meedia kategooria, mis põhineb tegelikel sündmustel, isikutel ja faktidel. Selle peamiseks eesmärgiks on edastada faktiliselt kehtiva informatsiooni või tõestisündinud narratiivi, mitte luua väljamõeldud maailma. Mittefiktsiooni käsitletakse tihti kui laiemat vastandit fiktsioonile (fiktsioonile).

Mittefiktsioonil on mitu vormi ja žanrit. Siia kuuluvad esseed, memuaarid, biograafiad, reisikirjandus, reportaaž ning uuriv ajakirjandus. Lisaks on olemas teaduslik kirjutis ja dokumentaalproosa, kus autorid esitavad faktidel põhineva arutluse või uurimistulemused. Oluline on allikatega seotud läbipaistvus: faktid tuleb tavaliselt viidata ja allikaid kontrollida, et säilitada usaldusväärsus.

Stiil ja meetodid võivad erineda: mõnikord on rõhk objektiivsel faktidel ja teabel, mõnikord isiklikul vaateakuril ning mälestusel, kuid üldine nõue on faktide eristamine arvamusest ning allikavaikude ning tõendusmaterjalide selge nähtavus. Mittfiktsiooni uurija ja kirjanik peab teost hindama kontekstis, kaasaarvatud ajalooline, sotsiaalne ja kultuuriline taust.

Kriitika keskmes on usaldusväärsus, eetika ja tõe esitamise piirid, sealhulgas how memory, bias ja representatsiooni küsimused. Mittefiktsioon täidab olulist rolli ühiskondlike arutelude, teadmiste loomise ja arhivaalsete materjalide jäädvustamise jaoks.