Mitteelektrolüüdide

Mitteelektrolüüdide on ained, mis ei disotsieeru ioonideks vesilahuses ega sulas olekus. Seetõttu ei juhi need elektrivoolu. Need ained koosnevad tavaliselt kovalentselt seotud molekulidest, mis jäävad lahustamisel või sulamisel terviklikeks molekulideks. Levinud näited mitteeletrolüütidest hõlmavad suhkrut (nt sahharoos), etanooli, uureat ja paljusid orgaanilisi ühendeid, nagu süsivesinikud.

Võrreldes elektrolüüdide, mis lahustumisel või sulamisel annavad vabad ioonid ja seega juhivad elektrit, mitteeletrolüüdid ei osale ioonjuhtivuses. See omadus on oluline paljudes keemilistes ja bioloogilistes protsessides. Näiteks lahustuvuse määramisel või lahuste osmootse rõhu arvutamisel on oluline teada, kas aine on elektrolüüd või mitteeletrolüüd, kuna see mõjutab lahuse käitumist. Mitteeletrolüütide lahused säilitavad molekulaarse koostise, mis erineb elektrolüütide lahustest, kus ioonid segunevad lahustiga.