Mitokondriaalset

Mitokondriaalset (mitokondriaalne) on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks midagi, mis on seotud mitokondritega – raku organellidega, mille peamine ülesanne on rakus energia tootmine läbi oksüdatiivse fosforüülimise. Mitokondriatel on kaks membraani, sisemine membraan kujundab kristalle ja sisemust täidab matrix. Väline membraan on mateeritud ja läbi selle läbivad erinevad ioonid ning molekulid. Sisemisel membraanil asuvad elektron transportaatori ahelad ja ATP süntaas, mis toodab adeniinsretri fotose ATP.

Mitokondriatel on ka oma DNA, mitokondriaalne DNA (mtDNA), mis on enamikul liikidel väike ringikujuline geenikandja. mtDNA pärandub enamasti emalt ning mutatsioonid selles piirkonnas võivad anda põhjust metaboolsete kõrvalekalletele. Mitopeetiline heteroplasmia—vaheldus normaalsete ja mutatsiooniga mtDNA koopiate hulgas raku sees—on oluline adotegsus mitokondriaalsetes haigustes.

Mitokondriaalne biogenees, fission ja fusioon (haaksus) viivad organellide dünaamilise võrgu moodustamiseni ja rakkude vajadustele vastava energiavaru tagamisele. Rakusisene kaltsiumi hoiustamine, termogenees (eriti rasvkoes) ja osalemine ainevahetusprotsessides teevad mitokondriatest olulise osa paljudest rakkude rajapunktidest.

Mitochondriaalsed haigused võivad tuleneda mtDNA või tuuma geenide mutatsioonidest ning avalduda lihasnõrkuse, neuroloogiliste probleemide või ainevahetushäiretena. Teadusuuringud keskenduvad mtDNA omandama paljundusele, dünaamikale ning rakkude energiavajaduse ja vananemise vahelisele seosele ning arendatakse mito­knedriatargeteeritud teraapiaid. Mitokondriaalsed mehhanismid on nii tervises kui haigustes keskse tähendusega ning nende mõistmine jätkub.