Mitmevalikute

Mitmevalikute küsimused on küsimuste tüüp, kus esitatakse stemm ehk peamine lause ja sellele järgneb mitu vastusevarianti. Tavaliselt on üks õige variant, kuid mõnikord võib õige olla mitu. Need küsimused on laialdaselt kasutusel hariduses, koolide eksamitel, ülikoolide testides ja uuringutes, kus hinnatakse teadmisi, mõtlemist ja hoiakuid.

Struktuur ja variandid: Struktuur on lihtne: stemm ja vastusevariandid. Variandid on tavaliselt 3–5, üks neist on õige (üksvastus) või mitu õiget (mitmevalik). Õige vastus on märgitud, tavaliselt tähistusega või etteantud märgistusviisiga.

Kasutus ja eelised: Mitmevalikute küsimused võimaldavad katta suurema osa õpitud materjalist, on kiire skoorimine ja sobivad digitaalseks hindamiseks ning standardiseeritud testidele. Need annavad kvantitatiivsed andmed teadmiste taseme kohta ja võimaldavad tulemusi võrrelda suuremahulistes uuringutes ja kontrolltöödel.

Disain ja piirangud: Hea mitmevalikute küsimus nõuab selget stemmi ning plausibilseid, eristuvaid distractoriide. Distraktorit tuleks koostada nii, et see puudutaks õppeeesmärki, oleks usutav ja samas eristuks teistest valikutest. Vältida ebamääraseid või korduvalt sarnaseid variante ning liigseid üldistusi nagu “kõik ülaltoodud”. Piirangutena võib esineda juhusliku vastuse mõju; seetõttu on oluline hoolikas item-writing ja vajadusel lisantakse täiendavad küsimused või osaline hindamine.

Skorimine: Enamasti annab üks õige vastus ühe punkti. Mitmevalikute puhul võib kasutada osalist skoori sõltuvalt sellest, mitu õiget valikut valitakse, ning mõnes süsteemis kehtestatakse täispunktide või rangemate reeglite kombinatsioon.