Mitmekihilisest

Mitmekihilisest on kirjeldatud süsteem või struktuur, mis koosneb mitmest kihist. Iga kiht omab eraldi rolli ning esindab erinevat tasandit või abstraktsiooni, mis aitab hallata keerukust, pakkuda modulaarsust ja parandada skaleeritavust.

Programmeerimises ja tarkvaraarhitektuuris kasutatakse sageli mitmekihilist arhitektuuri, näiteks kolmekihilist või üldisemat N‑kihi arhitektuuri. Üldiselt jaotatakse funktsionaalsus esituskihti, äri- või rakenduste kihti ja andmekihti. Selline jaotus soodustab modulaarset arendust, testimist ja vahetamist ning lihtsustab hooldust. Eelistena on suur paindlikkus ja eraldatus kihtide vahel; rikkeid on lihtsam isoleerida. Puudustena on võimalus suurendada jõudluskulusid, ruumi kasvatada ja suurendada keerukust, mis nõuab hoolikat disaini ja dokumentatsiooni.

Võrgu ja turvalisuse kontekstis kasutatakse sageli mitmekihilist turvalisust ehk defense in depth. Siin rakendatakse järjestikuseid kaitsekihte (füüsiline turvalisus, võrgukaitse, hostiturvalisus, rakendus- ja andmeturvalisus), et rünnaku korral oleks mõju piiratud. Sarnane mõte ilmneb ka OSI mudelis, kus suhtlus läbib seitse kihti, võimaldades kihiti ülesehitamist ja erinevaid turvameetmeid.

Bioloogias ja materjaliteaduses kirjeldab mitmekihilisus näiteks mitmekihilist epiteeli või laminaatkomposiite, kus erinevad kihiomadused parandavad kaitset, elastsust või filtratsiooni. Mitmekihilisus on laialdaselt kasutatav strateegia, mis suurendab jõudlust ja vastupidavust erinevates keskkondades.

Kokkuvõttes kirjeldab mitmekihiline lähenemine süsteemi või struktuuri, kus kihid jagavad funktsioone, suurendavad paindlikkust ja hooldust, kuid nõuavad hoolikat planeerimist, et vältida liigset keerukust.