Mitmekeelseid

Mitmekeelseid inimesi kirjeldatakse kui neid, kes kasutavad vähemalt kahte keelt igapäevases suhtluses, koolis või tööl. See hõlmab nii sünnituslikku kakskeelsust kui neid, kelle teine või kolmas keel on omandatud hilisemas elus. Keeleoskus võib olla erineva sügavuse ja erinevates olukordades kasutusviisidega: emakeel või peamine töö- või õppekeel ning teised keeled omandatakse osaliselt või täielikult.

Mitmekeelsus on globaalselt levinud nähtus, kus keelesead ja kasutusviisid sõltuvad kontekstist. Inimesed võivad kasutada erinevaid keeli kodus, tööl või koolis. Keelevalik ja identiteet on tihedalt seotud: ühiskondlikud ja riiklikud poliitikad, kultuurilised traditsioonid ning isiklik taust mõjutavad, milliseid keeli kasutatakse. Keeelte vaheldumist ehk code-switchingut on tihti loomulik osa kommunikatsioonist; translanguaging kirjeldab keeleteaduse lähenemist, kus erinevad keeled toimivad ühtse ressursina.

Uuringud näitavad mõningaid kognitiivseid eeliseid mitmekeelsuse tõttu, näiteks paremat tähelepanu kontrolli ja paindlikkust. Tulemused ei ole ühesed ning sõltuvad kontekstist, keelte tasemest ja elukestvast praktikast. Varajane keeleõpe ja regulaarne keelekasutus võivad tugevdada nii keeltekohast oskust kui ka üldist kognitiivset headust.

Haridus ja poliitika rõhutavad varajast keeleõpet, kakskeelse kasvatuse ning kogukondade toe rolli. Mitmekeelsus on majanduslikult väärtuslik ning parandab suhtlust ja ligipääsu erinevatesse sihtgruppidesse. Digitaalne tehnoloogia ja tõlketeenused suurendavad keelevajadust ning teevad keelearenduse kättesaadavaks laiemale publikule.