Mikropopulatsioonis

Mikropopulatsioonis on kontseptsioon, mida kasutatakse bioloogias, eriti populatsioonievolutsiooni ja ökoloogia uurimisel. See viitab väikesele, isoleeritud või pool-isoleeritud populatsioonile, mis on piisavalt väike, et geneetiline triiv ja populatsioonidünaamika oluliselt mõjutaksid selle geneetilist koosseisu ja arengut. Mikropopulatsioonide uurimine on oluline, et mõista, kuidas populatsioonid reageerivad keskkonnamuutustele, kuidas püsivad geneetilised variatsioonid ja kuidas tekivad uued kohastumised.

Isolatsioon võib olla füüsiline, näiteks geograafiline eraldatus, või geneetiline, kus teatud geenide või alleelide liikumine teiste populatsioonidega on piiratud. Mikropopulatsioonid võivad tekkida loomulike tegurite tagajärjel, nagu maastiku muutused, kliimatingimused või konkurents, või ka inimtegevuse tulemusena, näiteks elupaikade killustamise kaudu.

Geneetiline triiv on eriti märkimisväärne mikropopulatsioonides, kus juhuslikud sündmused võivad kaasa tuua teatud alleelide sageduse suurenemise või vähenemise, isegi kui need alleelid ei paku mingit fenotüüpilist eelist. See võib viia geneetilise varieeruvuse vähenemiseni ja homosügootsuse suurenemiseni. Samuti võivad mikropopulatsioonid olla vastuvõtlikumad inbriidingule, mis võib suurendada kahjulike retsessiivsete alleelide avaldumist. Nende tegurite uurimine aitab mõista mikropopulatsioonide pikaajalist elujõulisust ja ohustatust.