Metakognitiivne

Metakognitiivne ehk metakognitsioon viitab teadlikkusele ja kontrollile oma mõtlemisprotsesside üle. See hõlmab nii teadmisi enda kognitiivsetest võimetest kui ka võimet neid protsesse planeerida, jälgida ja hindada.

Metakognitiivne teadmine jaguneb kolme peamisesse alamkategooriasse: deklaratiivne teadmine (teadmised enda õppest, võimetest ja sobivatest strateegiatest), protseduraalne teadmine (oskused neid strateegiaid rakendada) ning tingimuslik teadmine (millal ja miks kasutada erinevaid strateegiaid).

Metakognitiivne kontroll hõlmab planeerimist, jälgimist ja hindamist. Planeerimine tähendab ülesannete valikut ja strateegiate kavandamist; jälgimine on edenemise ja mõtlemisprotsesside monitorimine; hindamine otsustab, kas kasutatud strateegiad ja eesmärgid olid sobivad ning mida tulevikus parandada.

Mõõtmine ja uurimine: metakognitsiooni hinnatakse enesehindamisküsimustike, mõtlemise häälega protokollide, metakognitiivsete oskuste skaalade ning õppeprotsessi jälgimise kaudu. Uuringud keskenduvad seosele metakognitsiooni ja õppimise efektiivsuse vahel.

Roll hariduses: arendades metakognitiivseid oskusi, saavad õppijad paremini planeerida, kontrollida ja hinnata oma õppimist, mis võib suurendada mõistmist ja edasijõudmist. Õpetajad saavad kasutada strateegiatoetust, enesejälgimise praktikad ja refleksiivset õpetust.

Areng ja piirangud: metakognitsioon arenevad varases lapsepõlves ja tugevneb kooliõppe käigus; areng sõltub isikust, õpetamisviisidest ja ülesannete raskusastmest. Kognitiivne koormus, motivatsioon ja kultuurilised tegurid võivad mõjutada metakognitiivsete oskuste arengut.