Meditsiinikulud

Meditsiinikulud ehk tervishoiukulud tähistavad kulutusi, mis tekivad inimese või ühiskonna tasandil tervishoiuteenuste kasutamisel. Need hõlmavad nii otseseid meditsiinilisi kulusid kui ka seotud kulusid, mis tekivad tervishoiuteenuste osutamisel ja kasutamisel.

Otsed meditsiinikulud tekivad tavaliselt tervishoiuteenustest; need hõlmavad arstiabikülgseid teenuseid, haiglaravi, diagnostika, operatsioone, rehabilitatsiooni ja ravimite kulusid. Otses mitte-meditsiinilised kulud võivad hõlmata transporti haiglasse, lapsehoiuteenuseid või koduhoolduse kulusid. Kaudsed kulud, nagu töövõime kaotus, ajakulu ja sissetuleku vähenemine, peegelduvad tervishoiukulude üldises majanduslikus mõju.

Finantseerimine ja maksmise viisid varieeruvad riigiti. Paljudes süsteemides on olemas rahastamiskava või riiklik kindlustus, mis katab suurema osa meditsiiniliselt vajalike teenuste kulud. Inimestel võivad tekkida välja- või omanäolised kulud, näiteks ravimite eest maksmine, erialaspetsialistide või teatud teenuste eest ning mõningate kindlustussüsteemide puhul ka omapoolsed maksud või katused. Paljud süsteemid pakuvad soodustusi või vabastusi teatud rühmadele, näiteks madala sissetulekuga inimestele või pensionäridele.

Eestis on peamine rahastaja riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, mis katab suurema osa meditsiiniliselt vajalike teenuste kulud. Patsiendid võivad maksta mõnede ravimite ja teatud teenuste eest ning teatud olukordades on kättesaadav erisoodustusi või vabastusi. Tervishoiukulude järelevalve ja kulude vähendamine on Eesti ja paljude teiste riikide jaoks olulised tervishoiupoliitika eesmärgid, mis keskenduvad ennetusele, ravimite hinna kontrollile ja tõhusa teenuseosutuse tagamisele.