Tervishoiukulude

Tervishoiukulud ehk tervishoiukulutused viitavad tervishoiuteenuste, ravimite ja seotud toodete eest tekkinud kogukuludele. Need hõlmavad haiglaravi, perearsti- ja eriarsti teenuseid, diagnostika, labori- ja pildiuuringuid, ravimite ja meditsiiniseadmete kulu, pikaajalist hooldust, ennetus- ja rahvatervuse programme ning halduskulusid. Tervishoiukulud võivad olla otsesed tasud patsientidele ja kaudsed kulutused, mida katavad nii avalik kui erasektor.

Rahastamine põhineb erinevatel mudelitel: avalik rahastamine maksude või sotsiaalkindlustusest, erasektorist tulenev kindlustus ning otsesed omavastused patsientide poolt. Paljudes riikides on segamudel, kus osa kuludest katetakse riigi, tööandjate ja kindlustusandjate poolt ning osa patsendi poolt.

Eestis on tervishoiukulude rahastamine peamiselt kohustusliku ravikindlustuse kaudu, mida rahastatakse sotsiaalmaksu ja riigieelarve vahenditest. Haigekassa korraldab kindlustust ja maksudest eraldised suunab tervishoiuteenuste eest maksmiseks. Patsientidel võivad kehtida omavastused mõnede ravimite ja mõnede teenuste eest. Erase sektor lisab täiendavaid teenuseid ning sealne kindlustus ja finantseerimine varieerub.

Tervishoiukulude tasakaalustamisel keskendutakse tihti ennetusele, raviviiside tõhususele ja ravimite hindade kontrollile. Üldine trend on tervishoiukulude osakaalu kasv võrreldes majanduskasvuga, mis seab pressi rahastussüsteemidele ja nõuab jätkusuutlikke finantseerimis- ja koostöömehhanisme.