Materjalitsükkel

Materjalitsükkel viitab looduses toimuvatele protsessidele, mille käigus ained liiguvad ja muudavad oma vormi, ringeldes pidevalt biosfääri, litosfääri, hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Need tsüklid on eluks Maal hädavajalikud, tagades vajalike elementide pideva kättesaadavuse.

Üks tuntumaid materjalitsükleid on süsinikuringe. Süsinik on elusorganismide ehitusmaterjal ja seda seotakse fotosünteesi käigus atmosfääri süsinikdioksiidist. Organismide surres jõuab süsinik mulda ning aja jooksul võib see moodustada fossiilkütuseid. Süsinik vabaneb atmosfääri hingamise, põlemise ja vulkaanilise tegevuse kaudu.

Teine oluline tsükkel on lämmastikuringe. Lämmastik on elutähtis makroelement, mis sisaldub valgud ja nukleiinhapped. Atmosfääris esineb lämmastik peamiselt gaasilisel kujul, mida enamik organisme otse kasutada ei saa. Lämmastikku fikseerivad spetsiifilised bakterid, muutes selle taimedele omastatavaks. Seejärel liigub lämmastik toiduahelas ning nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooniprotsesside kaudu ringleb tagasi atmosfääri.

Vesitsükkel või hüdroloogiline tsükkel kirjeldab vee liikumist ja olekumuutusi Maal. Vesi aurustub ookeanidest ja veekogudest, kondenseerub pilvedeks ning sajab maapinnale. Seejärel võib vesi valkuda tagasi veekogudesse, imbuda põhjavette või aurustuda uuesti.

Need ja paljud teised materjalitsüklid, nagu fosfori- ja väävliringe, on omavahel tihedalt seotud ning moodustavad keeruka süsteemi, mis hoiab elu Maal jätkusuutlikuna. Ingev tegevus, eriti tööstus ja põllumajandus, võib neid looduslikke tsükleid oluliselt mõjutada, põhjustades keskkonnaprobleeme.