Massanalüsaatorid

Massanalüsaatorid, ka massispektromeetrid, on analüütilised vahendid, mis mõõdavad molekulide massi-laengu suhet. Need instrumendid on olulised mitmesugustes teadusvaldkondades, sealhulgas keemia, bioloogia, meditsiin ja keskkonnateadus, kuna võimaldavad tuvastada ja kvantifitseerida aineid väga väikestes kogustes.

Massanalüsaatorid töötavad üldiselt kolmes põhietapis. Esiteks, proovi ioniseeritakse, muutes molekulid laetud osakesteks. Seejärel juhitakse need ioonid läbi massianalüsaatori, kus nad eraldatakse nende massi-laengu suhte alusel. Lõpuks tuvastatakse ja loendatakse eraldatud ioonid detektoriga, luues massispektri.

Erinevaid massianalüsaatorite tüüpe on olemas, millest igaühel on oma spetsiifilised eelised ja rakendused. Levinud tüüpide hulka kuuluvad lendaja-aeg (Time-of-Flight, TOF) massispektromeetrid, kvadrupoolmassispektromeetrid ja ioonlõksmassispektromeetrid. TOF-analüsaatorid mõõdavad aega, mis kulub ioonidel kindla vahemaa läbimiseks, samal ajal kui kvadrupool- ja ioonlõksanalüsaatorid kasutavad elektrilisi ja magnetvälju ioonide eraldamiseks.

Massanalüsaatorite kasutusalad on laiad. Neid kasutatakse ravimite avastamisel, valkude ja muude biomolekulide analüüsil, keskkonnareostuse jälgimisel ning materjaliteaduse uurimistöös. Need on ka hädavajalikud tööriistad paljudes tööstuslikes protsessides, sealhulgas toiduainete kvaliteedikontrollis ja pooljuhtide tootmises. Massanalüsaatorite võime täpselt määrata molekulmassi muudab need hindamatuks vahendiks ainete tuvastamisel ja iseloomustamisel.