Marginaliseerimise

Marginaliseerimise tähendab protsessi, mille käigus üksikisik või grupp tehakse ühiskondlikust, majanduslikust või poliitilisest elust vähem nähtavaks ja mõjuvõimeta positsioonile. Termin viitab nii strukturaalsetele barjääridele (õiguslikud, institutsionaalsed, majanduslikud) kui ka sotsiaalsetele praktikatele (stereotüübid, diskrimineerimine, stigmatiseerimine), mis vähendavad osalust ressursside, teenuste ja otsustusprotsesside juures.

Marginaliseerimine võib ilmneda mitmel kujul: majanduslik ebavõrdsus ja tööhõiveprobleemid, poliitiline marginaliseeritus ja esindamatuse puudumine, kultuuriline tõrjutus ja keeleline diskrimineerimine ning ruumiline segregatsioon. Seda mõjutavad näiteks poliitikad, sotsiaalne klass, rass, sugu, vanus, puue ja migratsioonistaatus; tihti kattuvad mitmed tegurid (intersektsionaalsus), suurendades haavatavust.

Tagajärjed hõlmavad suuremat vaesusriski, halvenenud tervist, piiratud juurdepääsu haridusele ja teenustele ning vähest poliitilist mõjuvõimu. Marginaliseerimise mõõtmiseks kasutatakse nii kvantitatiivseid näitajaid (tulumäärad, töötuse tase, teenuste kättesaadavus) kui ka kvalitatiivseid hinnanguid (subjektiivne eraldatuse tunne).

Ennetus ja leevendamine nõuavad kombineeritud lähenemist: õiguslikud kaitsemehhanismid, kaasavad poliitikad, sihitud sotsiaaltoetused, kogukondade tugevdamine ja teavitustöö, et parandada osalust ja vähendada süsteemseid tõkkeid.