Makroökonoomilised

Makroökonoomilised nähtused viitavad majanduse tervikusse kuuluvatele probleemidele ja nähtustele, mida uuritakse makroökonoomikas. Makroökonoomika analüüsib, kuidas kogu majanduse koguprodukt (SKP), tööhõive, inflatsioon ja majanduskasv kujunevad ning kuidas rahapoliitika ja fiskaalpoliitika neile mõju avaldavad.

Peamised uurimissuundad hõlmavad majanduse tsüklilist dünaamikat, pikaajalist kasvu ning riigi sekkumise mõju kogunõudlusele. Olulised makroökonoomilised näitajad on SKP, töötuse määr, inflatsioon, hinnatase ning riigieelarve ja avaliku sektori võlakoormus. Rahvusvahelises makroökonoomikas pööratakse tähelepanu vahetuskurssidele, väliskaubanduse tasakaalule ja kapitaliliikumisele.

Metoodikalt kasutatakse nii empiirilist analüüsi kui teoreetilisi mudeleid. Makroökonoomikas laialdaselt rakendatakse üldtasakaalu ning dünaamilisi mudeleid (AD-AS, IS-LM, DSGE) ning riigi kontoandmete analüüsi. Uuringute eesmärk on hinnata poliitikate mõju kogunõudlusele, inflatsioonile ja majanduskasvule ning prognoosida majandusväljakutseid.

Makroökonoomilised nähtused erinevad mikroökonoomika valdkonnast, mis keskendub üksikute turgude ja otsuste käitumisele. Makroökonoomika ajaloos on oluline roll suurte majandustegevuse mõistmisel, sealhulgas klassikalise, Keynesi ja New Keynesian koolkondade kujunemises.