Maaparandust

Maaparendus on maa-aladele rakendatavate meetmete kogum, mille eesmärk on parandada mulla omadusi, suurendada tootlikkust ja tagada maapinna pikaajaline jätkusuutlikkus. Tavaliselt hõlmab see veemajanduse korraldamist, mulla struktuuri ja veesäilituse parandamist ning erosiooni- ning veereostuse vastu võitlevaid abinõusid. Maaparandust kavandavad ja ellu viivad sageli riigi-, kohalike omavalitsuste ja maaomanike koostööt moodustuvad organisatsioonid.

Peamised maaparanduse vormid on drenaažisüsteemide paigaldamine ja parandamine veetaseme kontrolliks; kastmissüsteemide kavandamine ja haldamine; maa tasandamine ja ümberkujundamine, et tagada paremad agronoomilised tingimused; mulla parendamine, sealhulgas happesuse korrigeerimine (lubjamine) ning viljakuse ja struktuuri parandamine; erosiooni- ja veekaitse abinõud, nagu kaitserajatised ja hekid.

Protsess algab mulla- ja hüdroloogilise olukorra ning keskkonnamõju hindamisega, mille tulemusel koostatakse maaparandustööde projekt. Seejärel määratakse sobivad meetmed ja viiakse need ellu. Tööde teostajad võivad olla riigi- või kohalike omavalitsuste asutused, erasektor ning koostöös loodud ettevõtjad. Projekti elluviimisel käsitletakse ka omanike kaasamist, järelevalvet ja hooldust.

Maaparandust tuleb kavandada ja hinnata keskkonnamõju arvestades; projekti mõju looduskeskkonnale ja elustikule analüüsitakse ning minimeeritakse. Rahastus: riigi eelarve ning Euroopa Liidu struktuurifondide ja ühise põllumajanduspoliitika raames.