Maailmasõdu

Maailmasõdu on eestikeelne mõiste suurte sõdade kohta, mis hõlmavad sageli paljusid riike ning laialdasi geograafilisi alasid. Tavaliselt räägitakse kahekordsest, 20. sajandi kahe suurima konfliktina: Esimene maailmasõda (1914–1918) ja Teine maailmasõda (1939–1945). Need konfliktid mõjutasid rahvaid, majandusi ja riikide piire ning jätsid sügava jälje maailmakaardile.

Esimene maailmasõda kujunes peamiselt rahvusvahelistest pingetest, sõjalistest liitudest ja imperialistlikest huvidest. Sõda toimus peamiselt Euroopas, kuid selle ulatus hõlmas ka teisi piirkondi. Lõpp oli 1918. aastal relvarahuga; Versailles' rahuleping muutis Euroopa poliitilist maastikku, lõhkus vanu impeeriume ja asetas aluse uutele riikidele. Sõda põhjustas miljoneid ohvreid ning mõjutas sügavalt ühiskondade majandust ja kultuuri.

Teine maailmasõda sai alguse agressiooni- ja laienemisjõududest ning haaras suure osa maailmast: Euroopat, Vaikse ookeani ja Aafrikat. Sõda hõlmas laialdasi lahinguid, genotsiide ja sõjakuritegusid ning tõi kaasa ulatusliku inimkannatuse. Sõja lõpp 1945. aastal tõi liitlaste võidu, loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ning kujundas külma sõja geopoliitilise korralduse. Sõjas hukkunute arv on hinnanguline ning jääb miljonite piiridele.

Maailmasõdade mõju on olnud Eesti ajaloos märkimisväärne. 1940.–1991. aasta okupatsioonid ning 1991. aasta iseseisvuse taastamine mõjutasid riiki, kultuuri ja rahvuslikku identiteeti. Tänapäeval mängivad mälestusmärgid, muuseumid ja ajalooõpe olulist rolli ning Eesti püüab pärandit mõtestada ning edendada rahvusvahelist koostööd ja Euroopa julgeolekut.