Mäluhaldusstrateegiad

Mäluhaldusstrateegiad viitavad meetoditele ja tehnikatele, mida kasutatakse arvutite ja teiste digitaalsete süsteemide ressursihalduses, et optimeerida mälu kasutamist. Need strateegiad on olulised nii operatsioonisüsteemide kui ka rakenduste tõhusaks toimimiseks.

Üks levinumaid mäluhaldusstrateegiaid on virtualiseerimine, mis võimaldab ühel füüsilisel arvutil käitada mitut virtuaalset keskkonda. See saavutatakse tarkvara abil, mis jagab füüsilise mälu mitme virtuaalse masina vahel, luues igale masinale illusiooni oma pühendatud ressursist.

Teine oluline strateegia on utiliseerimine, kus operatsioonisüsteem jälgib pidevalt vaba ja hõivatud mälu. Kui süsteem vajab rohkem mälu kui on saadaval, kasutab see utiliseerimisalgoritme, et vabastada ressursse, mida enam ei vajata. See võib hõlmata näiteks mittekasutatud rakenduste või andmete RAM-ist kõvakettale (nn swap file) üle kandmist.

Samuti kasutatakse mälu kande- (paging) ja segmenteerimis- (segmentation) tehnikaid. Kande puhul jagatakse programm ja andmed fikseeritud suurusega lehekülgedeks, mida saab vajadusel mälu ja kõvaketta vahel vahetada. Segmenteerimise puhul jagatakse programm loogilisteks segmentideks, mille suurus võib varieeruda.

Lisaks on olemas erinevad mäluesteerimisalgoritmid, mis määravad, milliseid mälublokke ja millises järjekorras kasutajale eraldada. Näiteks "first-fit", "best-fit" ja "worst-fit" algoritmid pakuvad erinevaid lähenemisviise vaba mälu leidmiseks. Need strateegiad tagavad süsteemi stabiilsuse ja jõudluse, vältides mälu lekkimist ja üleküllust.