mäluhaldusstrateegiaid

Mäluhaldusstrateegiad viitavad meetoditele ja tehnikatele, mida arvutisüsteemid kasutavad arvuti füüsilise mäluga (RAM) tõhusaks haldamiseks. Peamine eesmärk on optimeerida rakenduste jõudlust ja tagada stabiilne süsteemi töö, eraldades mälu protsessidele ja vabastades seda, kui seda enam ei vajata.

Üks levinumaid strateegiaid on märgistamine (paging). Selle puhul jagatakse programmide ja andmete hoiustamise ala (aadressiruum) fikseeritud suurusega tükkideks, mida nimetatakse lehekülgedeks. Füüsiline mälu jagatakse samuti sama suurusega blokkideks, mida nimetatakse raamideks. Kui programm vajab andmeid, mis ei ole füüsilises mälus, laaditakse see kõvakettalt (või muust massmäluseadmest) leheküljena füüsilise mälu tühja raami.

Pagingu korral on oluline ka lehekülgede asendamise algoritmid. Kui füüsiline mälu on täis ja tuleb laadida uus lehekülg, peab süsteem otsustama, milline olemasolev lehekülg mälust eemaldada. Levinud algoritmid on näiteks LRU (Least Recently Used), mis eemaldab kõige kauem kasutamata olnud lehekülje, või FIFO (First-In, First-Out), mis eemaldab esimesena sisenenud lehekülje.

Segmentatsioon on teine mäluhaldusstrateegia, kus aadressiruum jagatakse muutuvate suurustega segmentideks. Segmente võivad vastata programmi loogilistele üksustele, näiteks alamprogrammidele või andmestruktuuridele. Segmentatsioon võimaldab paremini hallata programmi struktuuri, kuid võib põhjustada mälutükeldust.

Mõned süsteemid kasutavad mäluhalduseks ka segmenteerimise ja leheküljendamise kombinatsiooni, mida nimetatakse segmenteeritud leheküljendamiseks. See ühendab mõlema meetodi eelised. Efektiivne mäluhaldus on kriitilise tähtsusega operatsioonisüsteemi toimimiseks, tagades ressursside optimaalse kasutamise ja sujuva kasutajakogemuse.