Lõpppunktideks

Lõpppunkt (end point, terminus) on koht või hetk, kus midagi lõppeb või mille poole suunatakse tegevus. Lõpppunktideks on translatiivne vorm, mida kasutatakse väljendamaks, et midagi on määratud või kasutatav lõpppunktidena — ehk “as endpoints” või “to endpoints”.

Kasutusvaldkonnad ja näited. Geomeetrias tähistavad lõpppunktid sirgjoone või kõvera lõpp-punkti; näiteks sirge AB lõpppunktideks on punktid A ja B. Teekonna kontekstis nimetatakse lõpppunktideks sageli teekonna sihtkohti; näiteks linnad X ja Y võivad olla lõpppunktideks. Transpordi- ja logistikas kasutatakse väljendit, et määrata, millised kohad kujutavad ette teekonna lõppu või eesmärki.

Mõnes vormilises või semantilises kasutuses võib lõpppunktideks nimetada protsessi või süsteemi lõppsaavutusi ning neid kohti, kuhu andmed või toimingud lõpuks suunatakse. Sarnases toonis kasutatakse ka kirjanduses ja tehnilistes aruteludes, et viidata lõpu- või sihtkohale, mille poole midagi arendatakse või mida taotletakse.

Keelne tähendus ja polüvalentsus. Lõpppunktideks on pigem kontekstisõltuv vorm, millel ei ole ühtset “ülesehitamist” kõigis valdkondades samas tähenduses, kuid see väljendab sama ideed: lõpp- või sihtkohtade rolli määramist erinevates süsteemides ja tegevustes.