Lämmastikoksiideja

Lämmastikoksiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad lämmastikust ja hapnikust. Need ühendid võivad esineda erinevates vormides, millel on erinev arv lämmastiku ja hapniku aatomeid. Enamlevinud lämmastikoksiidid on dilämmastikoksiid (N2O), lämmastikoksiid (NO), dilämmastiktrioksiid (N2O3), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikpentoksiid (N2O5).

Dilämmastikoksiid, tuntud ka kui naergaas, on värvitu gaas, millel on kerge magus lõhn. Seda kasutatakse meditsiinis anesteetikumi ja analgeetikumina, samuti toiduainetööstuses propellendina. Lämmastikoksiid on värvitu gaas, mis on oluline füsioloogiline regulaator organismis, osaledes närviülekandes ja immuunsüsteemi talitluses.

Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis on oluline atmosfääri saasteaine. See tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel ja aitab kaasa happevihmade ja sudu tekkele. Lämmastikdioksiid on ka lämmastiktsükli oluline osa.

Dilämmastiktrioksiid ja dilämmastikpentoksiid on suhteliselt ebastabiilsed ühendid, mida esineb harvemini. Need on võimsad oksüdeerijad.

Lämmastikoksiidid on tähtsad nii looduslikes protsessides kui ka inimtegevuses. Nende mõju keskkonnale ja tervisele sõltub nende spetsiifilisest tüübist ja kontsentratsioonist.