Luvisoolid

Luvisoolid on üks peamisi mullaklasse maailmas ning neid kirjeldavad WRB- ja mitmed Euroopa mulla klassifikatsioonid. Nende peamine tunnus on illuviatsiooni ehk savi ülemisel horisontide liikumine ja kogunemine alumisse horisonti, mis moodustab Bt-horisoni ehk argilise horisondi. Tihti asub illuviatsiooni kohal E-horisont (eluviatsiooni horisont) või A-horisont ning horisontide vahel erinevad värvus- ja tekstuurierinevused sõltuvalt materjali ja kliimatingimustest.

Moodustamine ja omadused: Luvisoolid tekivad lustakas- ja kliimatingimustes, kus piisav sademete hulk ja puu- või segapõllumajanduse ajalooline katvus soodustavad savi liigumist ülevalt alumisse kihti. See protsess suurendab alumises horisondis savi ning viib selle väärtushinnanguteni, mille tõttu Bt-horisont on tihe ja sageli rohkem savirikas kui ülemised horisontid. Värvus varieerub helepruunist tumedapruunini, sõltuvalt materjali tüübist ja kliimast. Luvisoolidel võib olla erinev tähtsus niiskuse pidurdamisel ja drenaažis ning need on tavaliselt keskmise kuni headeks viljakuseks piisav, kuid nagunii sõltuvuses konkreetsetest alusmaterjalidest ja kasutusviisidest.

Distribuut ja mõjur: Luvisoolid esinevad peamiselt jahedas- mõõdukas kliimas ning neid on laialdaselt Euroopas, Põhja-Ameerikas ja osaliselt Aasias. Need võivad moodustuda erinevatest aluspõhjamaade materjalidest, sealhulgas liivast, liivakivist, lauskide ja glasmaide koorikutest. Põllumajanduses ja metsanduses on luvisoolid olulised maa- ja mullahoolduse sihtkohad, kuna illuviatsioonilised kihid võivad mõjutada toitainete kättesaadavust ja drenaaži.

Klassifikatsioon ja tähtsus: WRB-s kuuluvad luvisoolid argilise horisondi (Bt) olemasolul mullagruppi, milles savi on illviatsiooniga kogunenud. Need mullad annavad olulist teavet mullastiku arengu ja kliimatingimuste kohta ning on keskne osa planeerimises, põllumajanduses ja metsakasutuses paljudes temperate piirkondades.