Lisadokumentide

Lisadokumentide mõiste viitab dokumentide kogumile, kus põhidokumendile lisatakse täiendav teave, tõendid või selgitused. Sellised lisadokumentid täiendavad põhisisu ja võivad aidata kinnitada väiteid või pakkuda tausta.

Peamised kontekstid ja tüübid: lisadokumente kasutatakse sageli bürootöö, õigusalases menetluses, ärilepingutes, akadeemilistes töödes ja taotlustes. Tavaliselt sisaldavad need tõendeid (kooli- või kutsetunnistused, sertifikaadid, finantsaruaned), tehnilisi spetsifikatsioone, täiendavaid andmeid, seletuskirju ja muid kinnitavaid dokumente.

Korraldus ja viitamine: lisadokumentide tavapärane vorm on lisad (appendix) või lisadokument nimekirjana (Lisade A, Lisade B). Need viidatakse põhidokumendis ning võivad olla nummerdatud, kuupäevatud ja vajadusel allkirjastatud, kui see on nõutud.

Valmistamine ja esitamine: lisadokumente tuleb koostada asjakohasena ja selgelt, vältida dubleerimist ning sisu kordamist. Pakkuda tuleb selged pealkirjad, sisu ja viited ning koostada loetelu vastavate lisade numbrite või nimedega. Digitaalsed lisad peaksid kasutama ühtseid failinimesid ja vajadusel järgima versioonihaldust.

Privaatsus ja säilitamine: lisadokumentide sisu võib sisaldada isikuandmeid. Järelvalve peab tagama andmekaitse nõuete järgimise, piiratud ligipääsu ning vastavuse säilitamisaegadega. Digitaalsed lisad arhiveeritakse koos põhidokumendiga või eraldi, kuid peab olema lihtne ligipääs ja jälgitav versioon.