Liigimõiste

Liigimõiste on bioloogias kasutatav mõiste, mis kirjeldab, kuidas liigid defineeritakse ja eristatakse üksteisest. Kuna liigi piirid ei ole alati selgelt nähtavad ning erinevad definitsioonid võivad anda erinevaid tulemusi, on loodud mitu erinevat liigimõistet, mis sobivad erinevates uurimiskontekstides.

Bioloogiline liigimõiste põhineb reproduktiivsel isolatsioonil: liigid moodustuvad populatsioonide kogumina, mis võivad üksteisega edukalt ristseda ja mille vahel esineb geneetiline isolatsioon seoses teiste populatsioonidega. See mõiste sobib hästi looduslike populatsioonide puhul, kuid ei tööta hästi aseksuaalsete või fossiilsete vormide puhul.

Morfoloogiline liigimõiste määrab liigid nende morfoloogiliste tunnuste ja kehaehituse alusel. See on märkimisväärne paleontoloogias ja kitsa visuaalse eristuse puhul, kuid kannatab subjektiivsuse ja varjatud mitmekesisuse all.

Fülogeneetiline või evolutsiooniline liigimõiste defineerib liigid monofüleetsed rühmadena, kellel on ühine evolutsiooniline ajalugu ja diagnostilised jäljed genetilises andmestikus.

Ökoloogiline liigimõiste keskendub liigide eristamisele nende ökoloogiliste nišide ja adaptatsioonide põhjal.

Kasutus: Tänapäeval kombineeritakse sageli mitmeid mõisteid ning molekulaarsed ja filogenetilised analüüsid aitavad liigipiire täpsemalt määrata ning olulisel määral kaasa konserveerimise ja klassifikatsiooni otsuste tegemisele.