Liigeseprobleemidele

Liigeseprobleemidele viitab laiaulatuslik rühm liigeste haigusi ja vaevusi, mis põhjustavad valu, jäikust ja piiratud liikumisvõimet. Põhjused võivad olla kulumisega seotud artroos, põletikulised autoimmuunhaigused nagu reumatoidartriit, infektsioonid, vigastused või ainevahetushäired. Haigused võivad mõjutada ühte või mitut liigest ning esinevad igas vanuses, kuid risk on suurem eakatel.

Sagedasemad tüübid hõlmavad artroosi, reumatoidartriiti ja teisi autoimmuunhaigusi, podagra (kusihappel esinev põletik), bursiiti ja tendiniiti ning infektsioonilisi liigesehaigusi.

Sümptomid hõlmavad valu ja jäikust liigeste ümber, turset, punetust, kuumust ja liikumise piiramist. Mõnel juhul võib esineda öine valu või üldine väsimus.

Diagnoosimine põhineb arstlikul läbivaatusel, haigusloo kogumisel ning pildistamisel (röntgen, ultraheli, vajadusel MRI). Laboratoorsed testid võivad sisaldada põletikumarkerite (CRP, ESR), RA-vastaseid antikehi ja podagra korral kusehappe taset. Liigesevedeliku analüüs aitab selgitada põletikku või infektsiooni.

Ravi eesmärk on leevendada valu, parandada liikumist ja aeglustada haiguse progresseerumist. See võib hõlmata ravimite kasutamist (NSAID-id või paratsetamool), vajadusel intraartikulaarseid kortikosteroide, autoimmuunhaiguste puhul DMARD-e ja bioloogilisi ravimeid. Lisaks on oluline füsioteraapia, harjutused, kehakaalu juhtimine ning liigese koormuse juhtimine. Mõnel juhul võivad aidata artroskoopia või liigeseasendusravi.

Ennetamiseks soovitatakse regulaarselt liikumist, tugevate lihaste treenimist, vigastuste vältimist ning kehakaalu kontrolli. Kui liigesevalu kestab kauem või kaasneb turse, palavik või järsk funktsiooni kaotus, tuleb pöörduda arsti poole.