Leptomeningeaalsete

Leptomeningeaalsete mõiste viitab leptomeningetele — aju ja seljaaju kaitsvatele pehmetele membraanidele, mis moodustavad subaraknoidse ruumi cerebrospinaalvedelikuga. Leptomeningeaalsete haiguste all mõistetakse haigusi ja patoloogilisi protsesse, mis mõjutavad neid membraane või nende ümbrust. Enim käsitletavad vormid on infektsioonilised meningiidid, põletikulised leptomeningiidid ja onkoloogilised protsessid, kus maligne rakud infiltraheerivad leptomeningeseid (leptomeningeaalne metastaas).

Sümptomid on varieeruvad ning sõltuvad protsessi ulatusest ja asukohast. Võimalikud ilmingud hõlmavad peavalu, iivitus, kraniaalse närvide neuropaatiaid, nägemis- või kuulmishäireid ning radikulaarset või sensorimotoorset puudulikkust. Intrakraniaalne rõhk võib olla tõusnud. Protsessi hindamisel on oluline tähele panna ka seljaaju lülisamba sümptomeid, kui need on kahjustuse keskmes.

Diagnoos põhineb cerebrospinaalse vedeliku analüüsil ja pildistamisel. CSF-uuringud võivad näidata kõrgenenud valku, madalat glükoosi ning sisaldada pahaloomulisi rakke või põletikulise protsessi märgendeid. MRI-uuringud võivad näidata leptomeningeaalset tihendust või eendust kontrastiga.

Ravi sõltub põhjusest. Infektsioonide korral rakendatakse vastavat antibiootilist või antibakteriaalset/tõrget ravi. Leptomeningeaalne infiltraatsioon kasvajarakudest nõuab multidistsiplinaarset juhtimist, sageli intratekaalset keemiaravi ja vajadusel kiiritusraviga. Kortikosteroids võib manustada sümptomaatilise leevenduse jaoks. Prognoos on tavaliselt halb ja sõltub põhjusest ning haiguskolde ulatusest; varane diagnoos ja adekvaatne ravi võivad mõnevõrra parandada elukvaliteeti ning sümptomeid.