Lõõgastust

Lõõgastust tähendab pinge vähenemist ning taastumisperioodi, mil keha ja meel saavad rahuneda. See võib avalduda puhke, une või meeldiva tegevuse kaudu ning olla nii lühem kui ka pikem ajaperiood.

Füsioloogiliselt kaasneb lõõgastumine parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisega, südame löögisageduse ja vererõhu alandamisega ning stresshormoonide taseme langemisega. Psühholoogiliselt parandab see meeleolu, tähelepanuvõimet ja kognitiivset töövõimet; vähendab ärevust ja väsimust.

Lõõgastust saab praktiseerida erinevatel viisidel: uni ja kvaliteetne puhkeaeg, sügav hingamine, progressiivne lihasrelaksatsioon, mindfulness või meditatsioon, kehalised tegevused nagu jalutamine või kerge treening ning tegevused, mis pakuvad rõõmu ja lõbu (raamatute lugemine, koosolemised sõpradega, loodus). Tööl või koolis on soovitatav regulaarsed pausid ja digitaalne detoks, mis aitab vältida ületöötamist ja liigset stressi.

Lõõgastust on uuritud paljude psühholoogia ja tervishoiu uurimuste kaudu ning selle olemus ja meetodid võivad olla kultuuriti erinevad. Eestis ja mujal maailmas rõhutatakse lõõgastuse rolli üldise heaolu ja elukvaliteedi parandamisel ning see on sageli osa tervise edendamise strateegiatest.