Küünarvarred

Küünarvarred on ülajäseme osa, mis ulatub küünarnukist randmeni. Need koosnevad kahest pikkluust — radiusest ja ulnast — ning neid seob interosseøs membraan. Luud osalevad nii küünarliigeses kui ka randmel ning radioulnar-liigesed võimaldavad forearmi pöörlemist.

Radius asub käe pöidla poolsel küljel ja on peamiselt kaasatud randmeliigestes ning pöörlemises. Ulna paikneb küünarvarre mediaalsel küljel ning annab tuge ning stabiilsuse; proksimaalses ja distaalses osas moodustuvad radioulnar-liigesed, mis koos küünarliigesega võimaldavad pronatsiooni ja supinatsiooni. Interosseøs membraan on tihe sidekoe kiht, mis ühendab mõlemat luud ning jagab küünarvarre kaheks kompartmentiks, aidates jõudu ühtlaselt jaotada ning luude stabiilsust tagada.

Funktsioonid: küünarvarred annavad tuge ja haarde võimalusi ning võimaldavad käe ja randme täpseid liikumisi. Peamised liikumised on pronatsioon (pööramine peopesa allapoole) ja supinatsioon (peopesa ülespoole), mida toovad ja kontrollivad vastavad lihasrühmad külg- ja esiservades ning küünarvarre kuded.

Vaskulaarne ja närvivalik: küünarvarred saavad verevarustuse brachialarteri harudest, mis jagunevad radiaal- ja ulnararteriteks. Närvivalikus domineerivad mediaannärv, ulnarnärv ja radiaalnärv, mis kontrollivad käe tunnetust ja liikumist.

Kliiniline tähtsus: forearmi luude murd on tavaline traumaatiline vigastus ning võib hõlmata mõlemat luud või ühte luud. Mõned erijuhtumid on Monteggia-fraktsioon (ulna murru koos radiaalse peava nihestusega) ja Galeazzi-fraktsioon (radiusmurru koos radioulnar-liigese nihestusega). Ravi võib olla konservatiivne immobiliseerimine või operatiivne Jiova, millele järgnevad füsioteraapia skeemid.