Kõhrkalad

Kõhrkalad (Chondrichthyes) on kala klass, kuhu kuuluvad haid, rätsid ja tšimaerid. Nende skelett on peamiselt kõhr, mitte luud, mis annab kehale paindlikkuse ja kerguse. Nahk on kaetud placoid-sarnaste kaaludega, mis annavad nahale terava ning vastupidava tekstuuri. Enamikul liikidest puudub ujumisvahemiklikeks?; nad hingavad gillide kaudu ja on hästi kohandunud veerežiimiga. Väikesed erinevused naha ja lõuade struktuuris peegeldavad toitumis- ja elupaigatingimuste mitmekesisust.

Kõhrkalad jagunevad kahe alamklassiga: Elasmobranchii (haid, rätsid ja skates) ning Holocephali (tšimaerid). Nad on varustatud erinevate gillivahenõeladega; haidel ja rätsidel on tavaliselt 5–7 paari gillialavasi, tšimaeridel on gillid teistmoodi organiseeritud. Nad eu kasutavad hästi arenenud sensoorsüsteemi, sealhulgas elektreception ampullide kaudu ja külgsuunalise liikumise kaudu toidu leidmiseks. Nad ei kanna ujulambarit nagu mõnede teiste kalade liigid; nende liikumine tihti aitab vee ja gaaside voolamisel üle gillide.

Reproduktsioon on sisemine viljastamine. Paljudel liikidel on munadega areng (ovipaarid), teistel on munasisesel arendamisel või otse emalt sünni (ovovivipaarid või vivipaarid). Paljud liigid näitavad suuremat vanemliku investeeringu ja iti, mis on seotud eluvõimete tagamisega.

Kohaliste ja globaalsete ökosüsteemide kontekstis on kõhrkalad mereökosüsteemide olulised mõjurid ning nad on ohustatud või ohualdis paljude liikide poolest. Põhjusteks on ülepüügi surve, finni lõikamine, elupaikade kahanemine ja kliimamuutuste mõju. Kaitsemeetmed, sh kvoodid, kaitsealade loomine ja rahvusvaheline kaubanduspiirangud, on suunatud populatsioonide taastamisele.