Käärimisprotsesside

Käärimisprotsessid ehk fermentatsioonid on metaboolsed protsessid, mille käigus mikroorganismid, nagu bakterid ja pärmseened, muundavad orgaanilisi aineid, tavaliselt süsivesikuid, anaeroobsetes tingimustes energia saamiseks. Need protsessid on laialt levinud looduses ja neid kasutatakse ka toiduainetetööstuses, ravimitootmises ja biokütuste valmistamisel.

Käärimisprotsessid algavad tavaliselt glükolüüsiga, mille käigus glükoos laguneb püruvaadiks. Järgnevalt toimub püruvaadi edasine muundamine erinevateks lõpp-produktideks, sõltuvalt käärimist teostava mikroorganismi tüübist ja saadaval olevatest ensüümidest. Ühed levinumad käärimisprotsessid on piimhappekäärimine ja etanoolkäärimine.

Piimhappekäärimise käigus muutub püruvaat piimhappeks. Seda protsessi kasutatakse jogurti, hapukapsa ja teiste hapendatud toiduainete valmistamisel. Piimhappebakterid, nagu Lactobacillus, on selle protsessi peamised teostajad.

Etanoolkäärimine, mida nimetatakse ka alkoholikäärimiseks, on protsess, kus püruvaat muundatakse etanooliks ja süsinikdioksiidiks. Seda kasutatakse leiva, õlle ja veini tootmisel. Pärmiseened, nagu Saccharomyces cerevisiae, on selle protsessi peamised mikroorganismid.

Lisaks nendele kahele on ka teisi käärimisprotsesse, nagu äädikhappekäärimine, mida kasutatakse äädika tootmiseks, ja propionhappekäärimine, mida esineb juustude laagerdumisel. Käärimisprotsessid on olulised mitmete elutähtsate funktsioonide täitmisel nii looduses kui ka inimtegevuses.