Käärimisprotsessid

Käärimisprotsessid ehk fermentatsioonid on metaboolsed protsessid, mille käigus mikroorganismid, nagu pärmseened ja bakterid, lagundavad orgaanilisi aineid, tavaliselt süsivesikuid, anaeroobsetes tingimustes. Need protsessid vabastavad energiat, mida mikroorganismid oma elutegevuseks kasutavad, ning toodavad kõrvalsaadusi, mis võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud.

Käärimisel ei kasutata hapnikku ning lõppsaadusteks on sageli alkohol (nt etanool) või orgaanilised happed (nt piimhape, äädikhape). Näiteks piimhappekäärimine on oluline piimatoodete (jogurt, juust) tootmisel ja hapukapsa valmistamisel. Alkoholikäärimine on aluseks alkohoolsete jookide (õlu, vein, viin) tootmisel ning leiva kerkimisel.

Lisaks toiduainetööstusele on käärimisprotsessidel tähtsust ka teistes valdkondades, nagu ravimitootmine (antibiootikumid), biokütuste tootmine (etanol) ja jäätmekäitlus (biogaas). Erinevat tüüpi käärimisprotsessid sõltuvad kasutatavatest mikroorganismidest, substraadist ja keskkonnatingimustest (temperatuur, pH). Kontrollitud käärimine võimaldab saada soovitud tooteid puhtal kujul ja efektiivselt.