Kättesaadavusheuristika

Kättesaadavusheuristika on kognitiivne kalduvus hinnata sündmuste tõenäosust või esinemissagedust nende kergesti meelde tulevate näidete põhjal. See tähendab, et hiljutised, dramaatsed või laialdaselt kajastatud sündmused tunduvad suurema tõenäosusega aset leidvad kui tegelikud andmed tavaliselt näitavad. Mehhanism põhineb mälu kättesaadavusel: kui teatud olukord on kergesti meeles või tekitab tugevat emotsiooni, arvatakse see olevat sageli või tõenäoline.

Selle mõju on sageli baastase arvestamise vääritõlgus ning inimeste hinnangud võivad kalduda liialt suure riskiga, kui see risk on meedias palju esindatud või meeldejäävalt esitatakse. Näiteks võib lennuõnnetuste või terrorismi risk pärast intensiivset meediakajastust tunduda suurem kui tegelik esinemissagedus, samas võivad igapäevased, kuid vähem meeldejäävad riskid jääda alahinnatud.

Seosed ja piirangud: kättesaadavusheuristika on seotud mälusalvestuse, emotsionaalse reageeringu ja meediakajastusega. See ei anna alati usaldusväärset hinnangut tegelikele tõenäosustele ja võib kaasa tuua baaskõrgendusi või -languseid, sõltuvalt kontekstist.

Kasutus ja mõju: mõjutab otsuste tegemist, riskikommunikatsiooni ning avalikku arutelu. Kõige tõhusam vähendamine on baasandmete ja statistika kasutamine, konteksti pakkumine ning kriitilise mõtlemise ergutamine, et hinnata esitatud väiteid võrreldes tegelike andmetega. Terviklik kirjandus: Tversky ja Kahneman 1973; Kahneman 2011.