Kvadratuuramplituudmodulatsioon

Kvadratuuramplituudmodulatsioon (QAM) on modulatsioonimeetod, mis koodib infot kahe sõltumatu kandja kaudu, kasutades samaaegselt amplituudi ja faasi muutumist. See suurendab efektiivset andmesidekiirust võrreldes ainult amplituudi- või faasimodulatsiooniga.

Infot esitatakse I- ja Q-komponentidena. I on in-phase ja Q on quadrature; kandjad on 90 kraadi faasis eraldatud. Sissetulev digitaalne signaal ühendatakse kandjatega, moodustades s(t) = I(t) cos(ωc t) − Q(t) sin(ωc t). I ja Q väärtused moodustavad konstellatsiooni punktide graafika kompleksses plaanis.

Konstellatsioonid varieeruvad: 16-QAM (4×4), 64-QAM (8×8) ja 256-QAM (16×16) on sagedased valikud. I ja Q tasemete kombinatsioonid määravad sümboli ja seega ka bitikiiruse. Grey-koodamine vähendab bitivigu, kui sümbol liigub.

Vastuvõtt eeldab koherentset demodulatsiooni: I ja Q komponendid eraldatakse demodulaatoris, pärast mida need teisendatakse tagasi bittideks. Faasireferents ja amplituudikompensatsioon on oluline ning kõrgematel konstellatsioonidel on suurem tundlikkus mürale ja kanalnihkele.

Rakendused: QAM on laialdaselt kasutusel digitaalses side- ja meediatööstuses, näiteks DVB-C ja DVB-S2, DSL ning Wi-Fi (802.11a/g/n/ac/ax) ja muudes OFDM-süsteemides. Eelised: suur spektri efektiivsus ja kõrge bitikiirus; piirangud: suurem müratundlikkus ning vajadus lineaarsete võimendite ja faas- ning amplituudkalibreerimise järele.