Kortermajade

Kortermajade on Eestis laialdaselt levinud mitmekorruselised elamud, mis koosnevad mitmest eraldi korterist ja mille ühiste alade haldamine toimub läbi ühistu või munitsipaalasutuse. Iga korter jaotub eraldi elamuosasse ning elanikel on ühine pääsupunkt ja korruse turvalisuse süsteemid. Enamik kortermajade kõrgust varieerub neljast kuni kaheksast, kuid on olemas madalamaid ja kõrgemaid näiteid.

Ehitusalduse ja arhitektuuri osas domineerivad paneelmajade tüübiga hooned, mis on ehitatud eelvalmistatud betoonpaneelidest ning valmis siseseinte ja välisseinadega. Lisaks on levinud tellis- ja monoliitse ehitusega kortermajad ning vanematel aegadel ka puidust või segatüüpidega elamud. Kortermajade areng peegeldab linnastumise ja tööstusliku elamispoliitika ajalugu, kus 1960.–1990. aastatel ehitati suurtes mahudes massilised elamurajoonid.

Omandit ja hooldust puudutavad küsimused on Eestis oluliselt muutunud alates iseseisvumisest: korterelamute eramutel on sageli korteriühistu või hoonestusühistu, mis tegeleb ühisomandi hoolduse ja remondiga. Paljud majad on rekonstrueeritud või uuendatud energiatõhususe suurendamiseks, sealhulgas välisseina soojustamine, uued aknad ja küttelahendused ning lifid suuremates hoonetes.

Tänapäeval moodustavad kortermajade elamispindade turg Eesti urbaniseeritud piirkondades suure osa elamispindadest. Uuendused ja energiasäästlikkus on jätkuvaks teemaks ning reklaamitud elamukvaliteedi tõstmise prioriteet.