Korrosioonitüübid

Korrosioonitüübid viitavad erinevatele viisidele, kuidas metallid ja muud materjalid degradeeruvad kokkupuutel keskkonnaga. Üldine korrosioon on kõige levinum tüüp, kus pind korrodeerub ühtlaselt. Pitting korrosioon on lokaliseeritud rünnak, mis tekitab väikeseid auke või punkte materjali pinnal. Kärjekorrosioon tekib siis, kui materjalid on erinevate metallide vahel kontakti, tekitades galvaanilise elemendi, mis kiirendab ühe metalli erosiooni.

Sisemine korrosioon toimub materjali sees, sageli defektide või lisandite tõttu. Väsimiskorrosioon on korrosiooni ja mehaanilise pinge kombinatsioon, mis viib materjali purunemiseni. Prao korrosioon on sarnane, kuid esineb kitsastes piludes või pragudes, kus soolalahus võib koguneda ja kontsentreeruda. Stresskorrosioonipragunemine on korrosiooni ja mehaanilise pinge koostoime, mis põhjustab materjali lõhenemist.

Bioloogiliselt mõjutatud korrosioon on seotud mikroorganismide tegevusega, mis võivad kiirendada korrosiooniprotsessi. Valikuline korrosioon, tuntud ka kui dezinksifikatsioon, on protsess, kus ühe sulami komponendi, näiteks tsingi, eemaldatakse, jättes maha poorse, nõrgema struktuuri. Gaasikorrosioon on materjali degradatsioon, mida põhjustavad kõrge temperatuuriga gaasid, nagu vääveldioksiid või süsinikdioksiid. Iga korrosioonitüüp nõuab erinevaid ennetus- ja kontrollimeetmeid.