Kordusloendus

Kordusloendus on Eesti keeles termin, mida kasutatakse kirjeldamaks protsessi, millega mõõdetakse, kui mitu korda teatud sündmus, kategooria või ese kogumises või jälgimisperioodil esineb. See on üldine meetodika kontseptsioon, mida rakendatakse laialdaselt erinevates valdkondades andmete sageduse kirjeldamiseks, olgu see teksti analüüs, tootmistegevus või epidemioloogiline jälgimine.

Etymoloogiliselt koosneb sõna kordusloendus kahe sõnast: kordus, mis tähendab esinemist või kordumist, ja loendus, mis tähendab loendamist või nimekirja pidamist. Seetõttu tähistab see otseselt esinemiste arvu märkimist ja kokkuvõtmist.

Rakendused hõlmavad teksti- ja keelenalüüsi, kus arvutatakse sõnade või fraaside esinemise arv; tootmises ja teeninduses, kus loendatakse vigade või rikete arv; epidemioloogias haigusjuhtude või sümptomite esinemise sagedust; ökoloogias liikide esinemist ning looduslike sündmuste jälgimist.

Metoodika hõlmab hoolikat mõõdetava sündmuse määratlemist, andmete kogumist ja loenduste teostamist ning seejärel sageduste jaotuse ning suhtelise sageduse arvutamist. Sõltuvalt kontekstist võib kasutada sagedusjaotust, histogrammi ning tööriistu nagu kalkulaator, Excel või statistikatarkvara. Kordusloenduste kvaliteeti paremaks muutmiseks tuleb tähelepanu pöörata andmete kvaliteedile, vältida duplikaate ja vähendada puuduvate andmete mõju.

Piirangud hõlmavad võimalikke alavõrgustusi, valimi esinduslikkust, andmete kogumise vigu ja ajapiiranguid, mis võivad mõjutada tulemuste täpsust. See muudab kordusloendused kasuliku, kuid tähelepanelikku kasutamist nõudvaks tööriistaks.