Kopolümerisatsiooni

Kopolümerisatsiooni on protsess, mille käigus kaks või enam erinevat üheliigilist ainet (monomeeri) polümeriseeruvad üksteisega, moodustades kopolümeeri. See erineb homopolümerisatsioonist, kus polümeriseerub ainult üks tüüpi monomeeri. Kopolümerid koosnevad kahest või enamast erinevast korduvast ühikust. Kopolümerisatsiooni tulemusel saadud polümeeri omadused sõltuvad nii kasutatud monomeeride tüübist kui ka nende suhtelisest kogusest ja jaotusest polümeeriahelas.

Erinevaid kopolümerisatsiooni tüüpe on mitmeid, sealhulgas juhuslik (random), vahelduv (alternating), plokk (block) ja haru (graft) kopolümerisatsioon. Juhuslikus kopolümerisatsioonis esinevad monomeeriühikud ahelas juhuslikus järjekorras. Vahelduvas kopolümerisatsioonis vahelduvad monomeeriühikud regulaarselt. Plokk-kopolümeerid koosnevad pikkadest homogeenne monomeeriüksuste järjestustest. Haru-kopolümeeridel on peaahelast lähtuvad külgmised polümeerahelad, mis võivad olla teist tüüpi monomeeridest.

Kopolümerisatsiooni abil saab luua materjale, millel on ainulaadsed ja kohandatavad omadused, mida ei saa saavutada homopolümeeride abil. Need omadused võivad hõlmata paranenud mehaanilist tugevust, painduvust, termilist stabiilsust, keemilist vastupidavust või spetsiifilisi optilisi või elektrilisi omadusi. Kopolümeere kasutatakse laialdaselt paljudes rakendustes, sealhulgas plastid, kummid, liimid, katted ja biopolümeerid. Näiteks kasutatakse akrüülnitriil-butadieen-stüreeni (ABS) kopolümeeri löögikindluse tõttu autode osades ja elektroonikaseadmete korpustes.