Koordinatsioonihäired

Koordinatsioonihäired, tuntud ka kui ataksia, on seisundite rühm, mida iseloomustab tahtlike liikumiste kontrolli ja koordinatsiooni puudumine. See ei ole üksik haigus, vaid sümptom, mis võib tuleneda erinevatest põhjustest, sealhulgas ajukahjustusest, närvisüsteemi degeneratiivsetest haigustest, geneetilistest häiretest või teatud ravimite või ainete kasutamisest.

Ataksia võib mõjutada erinevaid liikumisviise. Levinuimad ilmingud on kõnnaku häired, kus inimene kõnnib ebakindlalt, laia sammuga ja võib kalduda ühele või teisele poole. Samuti võib esineda käte ja jalgade liigutuste koordinatsioonihäireid, mis muudavad esemete haaramise, kirjutamise või muude peenmotoorikat nõudvate tegevuste sooritamise keeruliseks. Lisaks võivad esineda silmaliigutuste häired (nüstagm), kõnehäired (düsartria) ja neelamisraskused (düsfaagia).

Diagnoosimisel kasutatakse neuroloogilist läbivaatust, mis hindab lihasjõudu, tundlikkust, reflekse ja koordinatsiooni. Täiendavateks uuringuteks võivad olla magnetresonantstomograafia (MRT) või kompuutertomograafia (KT) ajude visualiseerimiseks, vereanalüüsid või geneetilised testid. Ravi keskendub peamiselt sümptomite leevendamisele ja progresseerumise aeglustamisele. Füsioteraapia, tegevusteraapia ja logopeedia mängivad olulist rolli funktsionaalse võimekuse säilitamisel ja parandamisel. Mõnel juhul võib olla võimalik ravida ka koordinatsioonihäire põhjustanud haigust.