Kooperatiivid

Kooperatiiv on liikmete ühisomandil põhinev ettevõtlusvorm, mille eesmärk on rahuldada liikmete majanduslikke, sotsiaalseid või kultuurilisi vajadusi. Otsused tehakse demokraatlikult liikmete üldkoosolekul ja juhtimisstruktuuri kuuluvad tavaliselt juhatus ning kontrollorgan.

Kooperatiivid jagunevad peamiselt tarbikooperatiivide, tootekooperatiivide, töötajate kooperatiivide, elamu- või kinnisvarakooperatiivide ja finants- ehk krediidikooperatiivide vahel. Iga tüüp keskendub liikmete vajadustele: tarbikooperatiivid pakuvad soodsamaid oste, tootekooperatiivid aitavad ühiselt turustada või osta sisendeid, töötajate kooperatiivid annavad liikmetele tööd ja osaluse ettevõttes, elamu- või kinnisvarakooperatiivid tegelevad eluaseme kättesaadavuse ja haldamisega, krediidikooperatiivid pakuvad finantsteenuseid ja hoiuseid.

Rochdale'i põhimõtted, millele kooperatiivide tegevus tugineb, rõhutavad vabatahtlikku ja avatud liikmesust, demokraatlikku kontrolli (üks liige – üks hääl), kapitali piiratud jaotust ja kasumi jaotamist, autonoomiat ja sõltumatust, haridust, koolitust ja teavet, koostööd teiste kooperatiividega ning kogukonna huvi edendamist.

Struktuur on tavaliselt üldkoosolek, juhatus ja kontrollorgan. Liikmete panused ning kasumi jaotamine määratakse kooperatiivi põhikirja või seaduste alusel. Kooperatiivide juhtimine rõhutab liikmete kaasamist, läbipaistvust ja kogukonna majanduse arendamist.

Historia: Idee kooperatiividest sai alguse 19. sajandi Ühendkuningriigis Rochdale'i kogukonnas, mille põhjal loodi kaasaegse kooperatiivide süsteemi alused. Rochdale'i põhimõtted on ülemaailmselt tuntud ja neid järgitakse paljudes riikides. Eestis on kooperatiivne liikumine arenenud iseseisvuse järel ning hõlmab erinevaid valdkondi, sealhulgas tarbijate, tootjate, eluaseme ja finantssektorit.