Kontrollimismeetod

Kontrollimismeetod on üldmõiste, mis kirjeldab meetodeid ja põhimõtteid, mida kasutatakse süsteemi käitumise jälgimiseks, reguleerimiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks. Need meetodid rakenduvad mitmetes valdkondades, sealhulgas kvaliteedikontrollis, tööstusprotsesside juhtimises, tootmises, energiasüsteemides ning uurimis- ja arendusprotsessides. Kontrollimismeetodid tuginevad tavaliselt kontrolli tsüklile, mis hõlmab mõõtmist, sihttulemuse võrdlemist, vea arvutamist ja parandava tegevuse rakendamist.

Erinevalt avatud ahelaga kontrollist (open-loop) eeldab suletud ahela kontrolli pidevat tagasisidet ja kohandamist, et vähendada ebakõlasid ja hoida protsessi vastavuses soovitud väärtustele.

Peamised meetodite liigid on: statistilised protsessi kontrolli meetodid (SPC), sealhulgas kontrollikõverad ja nüüdistatud meetodid nagu CUSUM ja EWMA; tagasiside juhitud meetodid nagu PID-kontrollerid; mudelpõhised meetodid (model predictive control, MPC); samuti robustne ja adaptiivne kontroll.

Kasutusvaldkondades võimaldavad kontrollimismeetodid parandada kvaliteeti, vähendada protsessi variatsiooni, suurendada turvalisust ja energiatõhusust ning võimaldada automatiseeritud juhtimist.

Peamised väljakutsed hõlmavad mõõtmusmüra, süsteemi viivitusi ja aega reageerida, kontrollsüsteemi stabiilsuse tagamist ning õiget häälestust.

Ajalugu: kontrolliteooria areng sai märkimisväärse hoo sisse 20. sajandi lõpupoole ja keskpaiga jooksul; PID-kontrollerid on muutunud laialdaselt kasutatavaks tööriistaks ning neid on pidevalt täiustatud. Õigus- ja standardimisnõuded on suurendanud kontrollimismeetodite mõju tööstuses.