Konfliktiteooria

Konfliktiteooria on sotsioloogiline ja politoloogiline perspektiiv, mis rõhutab ühiskonna kui terviku ja selle üksikute osade vahelist ebavõrdsust. See teooria väidab, et konflikt, mitte konsensus, on peamine ühiskonna muutuste ja ebastabiilsuse põhjustaja. Konfliktiteooria erinevad suunad vaatlevad konflikti erineva nurga alt, kuid keskne idee on, et võim, ressursid ja sotsiaalne staatus on alati ebavõrdselt jaotatud, mis viib paratamatult sotsiaalsete gruppide vaheliste pingete ja võitluste tekkimiseni.

Teooria juured ulatuvad Karl Marxi töödesse, kes nägi ajalugu klassivõitluse kaudu areneva protsessina. Hiljem arendasid konflikti ideed edasi sellised mõtlejad nagu Max Weber, Georg Simmel ja Ralf Dahrendorf. Konfliktiteooria uurib sageli ebavõrdsuse allikaid, nagu majanduslikud erinevused, poliitiline võim ja sotsiaalne staatus, ning seda, kuidas need erinevused viivad konfliktide tekkeni. Samuti analüüsib see, kuidas konflikti juhitakse, lahendatakse või kuidas see võib ühiskonda muuta.

Üheks konflikti eelduseks on see, et inimesed ja rühmad püüavad oma huve maksimeerida ning et need huvid on sageli vastuolulised. See võib hõlmata konkureerimist piiratud ressursside, nagu raha, maavarad, töökohtade või poliitilise mõju pärast. Konfliktiteooria ei pea konflikti alati negatiivseks nähtuseks; mõned selle esindajad usuvad, et see võib olla vajalik muutus, innovatsiooni ja sotsiaalse õigluse edendaja. Teisalt rõhutatakse ka konflikti negatiivseid tagajärgi, nagu vägivald, ebastabiilsus ja ühiskondlik lagunemine.