Kondenseerimist

Kondenseerimist tähistab gaasi vedelaks muutumine, mis toimub tavaliselt gaasi jahutamisel või rõhu suurenemisel. Selle käigus eraldub soojus ning gaasis sisalduv veeaur või muu lenduv komponent condenseerub tilkadena. Protsessi käivitamiseks on vajalikid tingimused, sealhulgas piisav jahutus või piisav niiskuse soojuspainutus, ning sageli pind või aineosakesed, mis toimivad kondenseerumisnukleidid (nt tolm või sool). Kondenseerumine võib toimuda homogeense või heterogeense nucleationi teel.

Looduses on kondenseerumine igapäevane nähtus. Kui õhk jahtub või õhu niiskus on suur, moodustuvad kaste pinnale, udu või pilved. Kaste tekib taimede, põldude ja teiste pindade puhul ning udu ja pilved kujutavad endas madalatel kõrgustel jahtunud või küllastunud õhu kondenseerumist veeks.

Praktilises kasutuses on kondenseerumine tavapärane nähtus tööstuses ja hoonetes. Kondensaatorid ja teised soojusvahetid kasutavad gaasi vedelaks muutumise energiaväljaandmist ja selle kogumist. Destillatsioonis ning gaasi ja gaasisegude eraldamisel tekib kondenseerumine eralduvate komponentide eraldamiseks. Niiskuse kontrollimine ja kondenseerumise vältimine on kriitiline hoonete, torustike ja süsteemide kaitsmisel korrosiooni, veerkõlvi ja kahjustuste vastu.

Kondenseerumine on oluline osa vee ringluses ja kliimasüsteemides, kus gaasist moodustub vedelik ning seeläbi mõjutub termodünaamika ja energiavahetus ning ilmastiku kujunemine.